BALERIINI LOOD III

Poes

Baleriin sattus keset järjekordset suvist lörtsisadu ühe pisikese agulipoe sisse, et täiendada varusid nikotiinipulkade osas. Kassa juures tuli talle vastu proua Asta, mäletate, see astmahaige proua, kes ikka Eha tänaval käis Vankumatul Tinasõduril külas ja Baleriini Kassile sünnipäevaks lilli ja teaduslikult põhjendatud kassikeekse tõi. Baleriin oli siiralt rõõmus teda kohates ja küsis, kuidas tal läheb.

"Mis siin ikka läheb, vaata mida see taevas meile pähe kallab. Kohe kui pensionipäev tuleb, ostan üheotsapileti ükskõik kuhu. No ma ei teagi kuhu," kostis proua Asta porisedes kelmika särtsuga silmanurgas.

"Kiireim viis päikest näha on ilmselt Tallinn-Helsingi ots," kostis Baleriin. "Saab umbes kümme minutit pilve peal sõita ja veenduda, et päike on ikka seal alles," kihistas Baleriin.

"Mulle räägiti lapsepõlves, et Taavet istub pilve peal ja juhib ilma. Aga siis sain teada, et seal on üle 50 kraadi külma. Mõtlesin ikka siis, et äkki ta istub ikka kuskil kõrgemal kohal, kus on soojem?"

"See väide, et "mida kõrgem koht, seda soojem" ei pruugi tänapäeval üldse kehtida," nentis Baleriin ja imestas, kuidas neil kõik Astaga kokkusaamised alati paugupealt religioonilis-filosoofiliseks keeravad, isegi kui alustatakse viisakalt ilmasträäkimisega. 

"Vanakoolivärk," mõtles ta hiljem lörtsises agulis jalutades.

Rongkäigus

Baleriin seisis heldinud näoga laulupeo rongkäiku vaadates tee ääres ning lehvitas ja naeratas heatujulistele pidulistele. Sellel teelõigul eriti rahvast tee ääres ei olnud ja keegi ei trüginud esirea koha pärast. Ainult kaks stiilipuhast prouat istusid pingikesel ja vaatasid mööduvaid pidulisi nagu oleks tennisevõistlustel.Siis ilmus Baleriini kõrvale võhivõõras proua, kes pidas vajalikuks talle teatada, et talle aitab ja ta läheb ära. "Ilusat päeva jätku ja kaunist pidupäeva," püüdis Baleriin juttu kiirelt lõpetada, aga proua arvas siiski, et Baleriin peaks teadma kõiki asjaolusid tema laulupeol viibivatest tuttavatest ja sugulastest. "Nii see Jõgevamaa mul nägemata jäigi," mõtles Baleriin kui proua oli jutu lõpetanud.

Mõnisada meetrit inimlinti hiljem astus ligi vene keelt kõnelev daam, kes pidas vajalikuks teatada, et saatus on ta täna sinna toonud, kuigi ta oleks tahtnud hoopis tantsupeole minna. Kaks lauset hiljem arutati põhjalikult eesti ja vene viinade erinevusi ja jäädi eriarvamusele. Proua oli veendunud, et ainult Viru Valgega tuleb laulu ja tantsuisu peale (pesni-pljaski horošoo) ja Baleriin püüdis selgitada oma eelistusi. Lõpuks lepiti siiski kokku, et maitse pärast täna tülli ei minda. "Sinna läks ka mu Läänemaa," mõtles Baleriin. Ja nõnda need hullud muudkui tulid ja läksid, küsimata, kas Baleriin soovib nendega suhelda või mitte, jagades üha veidramaid lugusid oma elust."Päris hull päev," nentis Baleriin hiljem koju jalutades.

Taarapunktis

Baleriin tegeles parajasti nohisedes oma pakendite automaati toppimisega kui kabiini saabus üks lotendavates dressides Spetsialist väikese kilekotitäie taaraga, millel olid kõigil peal punased sildid. 

"Jääb oma margile truuks, tõeline fänn," mõtles Baleriin silmanurgast mehe poole piideldes.

Kuna üks masin oli rikkis, seisis Spetsialist ukse peal ja ootas oma järge.

"Te ümisete nii nagu oleks laulupeolt tulnud?" uuris ta ettevaatlikult.

"Siin putkas läheks ka tantsu esitamisega keeruliseks, seega tantsupeol ma ilmselgelt ei käinud, parem siis juba ümisen," kostis Baleriin.

"Teil paistavad naljad täna eriti hästi välja kukkuvat. Teid tuleks tööle kaasa võtta, siis ei hakkaks vähemalt igav," ühmas tõsine Spetsialist.

"Tohoh, mis töö see nii igav siis on?" ei jõudnud Baleriin ära imestada.

"Olen Oskaris suitsetaja, öötöö," kostis Spetsialist.

"No siis me oleme praktiliselt kolleegid, sest ma olen ka suitsetaja. Aga mul küll suitsetamise ajal igav ei ole," naeris Baleriin.

"Öhöhöh," ilmus ka tõsise Spetsialisti suunurka kerge naerukaareke.

Pargis

Baleriin istus ühes kesklinna pargis ja luges raamatut. Lähenes säravalt naeratades härra Saks, kellel oli peas nokamüts, millel oli kiri Sex. Ta kandis liibuvat musta nailonsärki, mis lasi rinnakarvadel kaeluse kolmnurgast välja paista ning rinnanibudel ja kogu muul muskulatuuril õhtupäikeses mängida.

Härra Saks oli vahepeal endale röövel Rumcajsi habeme kasvatanud: "Ei jõua ära ajada, kogu aeg on vaja juua, aega pole üldse." 

Aga selgus, et Viljandi naistele habemikud meeldivad: "Eelmisel nädalal tuli üks naine Suure Venna puhveti juures mulle ligi, suudles mind oimetuks ja siis andis viis eurot ka veel. Siis läks sisse tagasi ja tõi veel kaks eurot," seletas härra Saks selle imeliku olukorra üle imestades. "Ja mul polnud isegi sedasama pluusi seljas." 

"See Don Juan võiks küll hakata pudelikorjamise asemel suudlustega raha teenima. Klientuuri paistab jätkuvat," mõtles Baleriin.

Aias

Baleriin istus just verandatrepil kui aeda ilmus Klaara, kes oli käinud ühes lihakombinaadis proovipäeval. Alles eelmisel õhtul oli helgelt heietatud tulevikuplaane ja unistatud loomingulisest tööst nunnude põrsastega. 

Nüüd aga olid tema emotsioonid nii laes, et ta lajatas nagu kuulipildujast: "Ma ei lähe sinna mitte elu seeski tööle, see oli hullem kui nõuka ajal. Siis vähemalt lamp põles, aknad läikisid ja seinad lubjati valgeks. Nüüd nagu koopas, räme hais, päikest ei kordagi päeva jooksul. See on orjatöö ja loomade piinamine, mis seal toimub. Kõik käib käsitsi nagu ürgajal. Ja kui ma nägin, mida põrsastele sisse süstitakse ja söödetakse, siis seda liha ei söö ma kah enam kunagi. Iga nädala tagant kuus süsti pluss mingeid lisaained söögi ja joogiga! Kurat, põrssad isegi ei jää ellu selle peale, kuidas siis veel inimesed, kes seda liha söövad? Mullle jääb elu lõpuni see tänane šokk meelde, siiamaani on see lägahais ninas, kuigi küürisin end kaks korda seebiga puhtaks."

Baleriin vangutas pead. "Tantsimine võib küll vahel väsitav olla, aga vähemalt keegi aplodeerib. Seal ei jää vist küll mingit võimalust selleks."

Hekis

Ülevaltmuti isane kõuts teeb maja ümbritsevas hekis seestunud häälega päripäevalisi ringe. Baleriini kass Kutsu on ükskõikne. Baleriin kaalub investeeringut Ülevaltmuti kassi kohitsemisoperatsiooniks. Selles majas ei saa keegi täna öösel magada.

Bussis

Kui Baleriin maalt vanaema juurest bussiga hommikul koju sõitma hakkas istus tema kõrvale üks meeldiv ja viisakas käharpäine proua.

Baleriin ei julgenud hingatagi. Mässis salli tihedasti ümber näo ja vaatas pingsalt aknast välja. Lõpuks aga pöördus siiski kõrvalistuva naise poole: "Ma palun väga vabandust, mu ülihoolitsev vanaema sundis mind varahommikul kohutavas koguses küüslauku sööma. Aga ma püüan kuidagi reisi lõpuni sissepoole hingata."

"Pole viga," lohutas proua, "ma töötan kiirabis ja seal on olukord ikka väga palju hullem, igasuguseid haisukotte satub meile sinna."

"Ohh, järelikult on praegune olukord siis ikka üsna hull," mõtles Baleriin häbenedes, "sest palju hullemast vähem hull ongi ju üsna hull."

Baleriin puuris kogu ülejäänud tee pilguga mööduvaid puid ja püüdis nii vähe välja hingata kui suutis. 

Tülis

Aias on viimasel ajal kahtlaselt vaikne, sest Klaara ja Veera pöörasid tülli. Mõlemad käivad aias ringi, pilt on, heli ei ole nagu oleks marutõbine koer nende vahelt läbi jooksnud. 

Baleriin võttis ette maakuulamise ja selgitas välja, et tüliõunaks osutus Veera poiste jalgpallimängu tagajärel kahjustada saanud muru mõõdus 1x1m ja räsida saanud rabarberipõõsas. 

Tüli kääris nädalakese ja siis toimus plahvatus. Klaara haaras härjal sarvist ja pani kõik paika.

"Sa oled mõttetu mutt," oli Klaara Veerale teatanud.

"Ma võin mõttetu mutt olla," kommenteeris Veera hiljem Baleriinile, "aga ma kavatsen siin edasi elada." 

"Mulle lapsed väga meeldivad," teatas Klaara Baleriinile, "mul pole midagi selle vastu kui nad õues mängivad."

Baleriin ei kavatsegi lasta ennast sellesse skandaali tõmmata. Aias on hea rahulik.

BALERIINI LOOD IV