seal kus mind pole

Ei tea kas see on viis peast segi minna, aga viimasel ajal näen pidevalt unes oma veel kirjutamata raamatuid. Loen neid unes mõnuga, peatükkide kaupa. Paraku pole veel kordagi suutnud vaadata seda lehekülge, kus oleks kirjas kirjastuse nimi ja väljaandmise aasta, siis vast teaks kui kiire mul nende kirjapanemisega tegelikult on.

Esimese raamatu nimi oli igatahes

"Seal, kus ma olen ja ei ole", teise pealkirja ei näinud, aga luule see ei olnud.

universumid

Kui võrdlen paralleeluniversumis toimuvat selle universumiga,

kus ma praegu olen, ei saa ma aru, miks ma siin üldse olen.

Sest paralleeluniversumis alati kõik nii täpselt selge, õige ja omal kohal.

Sõnadetagi selge. Loomulik. Imeline.

Ja oma kangekaelsuses tulen sealt ikka siia tagasi,

sest tahan, et siin olemine oleks ka selline hingestatud nagu seal.

Teha siin ka kõike südamega, et luua tasakaalu.

Igas selle ilma sekundis võib olla tolle ilma igavik.

Siit äraolekuviiv võib seal kesta mitu inimelu. Ja ometi teen siin olles

ikka ja jälle samu vigu suutmata meenutada, et olen neist juba õppinud.

Paralleeluniversumis on ilm rahulik.

Siin on alati torm. Nii palju on veel õppida.