Kui võrdlen paralleeluniversumis toimuvat selle universumiga,
kus ma praegu olen, ei saa ma aru, miks ma siin üldse olen.
Sest paralleeluniversumis alati kõik nii täpselt selge, õige ja omal kohal.
Sõnadetagi selge. Loomulik. Imeline.
Ja oma kangekaelsuses tulen sealt ikka siia tagasi,
sest tahan, et siin olemine oleks ka selline hingestatud nagu seal.
Teha siin ka kõike südamega, et luua tasakaalu.
Igas selle ilma sekundis võib olla tolle ilma igavik.
Siit äraolekuviiv võib seal kesta mitu inimelu. Ja ometi teen siin olles
ikka ja jälle samu vigu suutmata meenutada, et olen neist juba õppinud.
Paralleeluniversumis on ilm rahulik.
Siin on alati torm. Nii palju on veel õppida.
No comments:
Post a Comment