Rahe Thule: BALERIINI LOOD V

KÜLAPIDU 

Baleriin sattus täiesti juhtumisi ühele tavalisele külapeole. Seal oli nii heietamist kui ka kõnesid, siis pisut lauldi ja siis esitati rahulikku rahvatantsu . Oli selline klassikaline tore pidu pisikeses rahvamajas, kus naised istusid toas ja tegid kultuuri ja mehed olid õues, jõid viina, tegid suitsu ja viskasid nalja. Lõpuks saabus ühemehebänd. Härrad olid muutunud julgemaks ja tuppa astus Mihkel Tallinnast, kes oli oma onule külla tulnud. Mihkel oli nüüd juba kõvasti julgust kogunud ja oli iga tantsu peale mihkel. Kuna teisi tantsijaid oli vähevõitu, ehk polnudki, siis võttis ta oma pühaks kohuseks, et kõik memmed saaksid külapeol ikka vähemalt ühe tantsu tantsida. Mihklil oli daamide võlumiseks välja mõeldud spetsiaalne kahe käe sõrm-seos-haare ja jalalt jalale tammuv tantsusamm. 

"Hmm," mõtles Baleriin, " seda võtet võiks järgmises koreograafiatunnis kindlasti järgi proovida." 

TURIST JA VILETSUS 

Baleriin jalutas linna poole. Kesklinna bussipeatuses peatas teda hüüetega vanem soome keelt kõnelev Spetsialist. "Hei, kuule, onko hetki aikaa?" 

Baleriin astus kaks sammu lähemale, et potensiaalset eksinut õigele teele juhatada. Aga sealt tuli hoopis: "Ma ostsin endale Võhmasse iso maja. Ota mu telefoninummer ja soita mulle." 

"Äitäh, ma ei soovi teie numbrit. Ma ei soovi teile helistada," vastas Baleriin ülima viisakusega. "Maja ju ei pakutud, mis sellest numbrist siis võtta," mõtles Baleriin edasi jalutades. Aga see oli üks veidramaid pick-up liine, mis ta eales kuulnud oli. 

RONGISÕIT 

Baleriin istus pärast pikka ja lõbusat reisi rongi ja hakkas kodu poole sõitma. Tema vastu oli end istuma sättinud järjekordne Spetsialist, kellel oli kotis juba peaaegu lõpuni pruugitud suur Taurus. Võimalik, et ta oli seda mitu päeva joonud, sest purjus ta küll ei olnud. Ta oli väikest kasvu, kõhetu, ühe silmaga, ja pidevalt enda ette porisev mees. Tal oli ilmselt väga kehv päev olnud, sest juba piletöör sai talt väikese porina.

"Inimesed on nagu haned, kaagutavad vahetpidamata," pobises ta enda ette. Baleriin sai aru, et lapsepõlvetraumad on jätnud sügavad armid ja otsustas valida leebema stiili suhtlemiseks ja mitte kangutada lahti uusi mälestusi. 

"Mis häält haned teevad?" küsis ta õrnalt. 

"No kaagutavad nagu inimesed, vahetpidamata, ise ei jaga mitte millestki midagi," vastas ikka veel porisev Spetsialist. 

"Olete ise ka hanesid pidanud?" küsis Baleriin. 

"Ma tean hanedest ja partidest kõike. Mul on kümme hane," vastas ta uhkelt.

Baleriinile hakkas vestlus üha naljakam tunduma ja ta hakkas vaikselt naeru puksuma. 

"Ma ei tee nalja, ma ütlen sulle tõsiselt," püüdis härra juttu jätkata, "ma ei saa neist india jooksupartidest üldse aru." 

Edasi ta rääkida ei saanud. Kümme minutit hiljem Baleriin rahunes ja pühkis nõrkenult varrukaga naerupisaraid. 

"Kui vanaks haned elavad?" püüdis Baleriin veel Hanemehe käest tarkusi koguda. 

"Ei tea, mul pole ükski lõpuni jõudnud, aga üks elas mul kaheksa aastat," vastas Hanemees heldinult. Oli näha, et üle kõige maailmas armastab ta hanesid. "Näe siin ma elangi," näitas Hanemees aknast välja ühe maja suunas: "Lähen oma hanede juurde. Linnas on kõik nii mõttetu." 

"Ma hakkan teile iga kord mööda sõites lehvitama," vastas Baleriin. 

HEASOOVIJA 

Kohalikus pulstipoes kõnetas Baleriini vanem müüjanna: "Äkki te ei peaks oma seisundis juukseid värvima?" 

Baleriin jäi hetkeks tummaks ja kogeles: "Kas tõesti paistab välja juba? Ma alles kaks nädalat tagasi..." 

"No ütlevad, et lapseootel ei ole hea juukseid värvida," katkestas teda mahe heasoovlik hääleke. 

"Ohh, ärge muretsege, ma olen täiesti tavaline Baleriin," hingas Baleriin kergendatult ja jätkas: "juba pensionär, me saame varakult, teate, ja peale karjääri lõppu on lihtsalt väga keeruline vormis püsida." Nüüd vakatas omakorda malbe heasoovija. Baleriin tegi näo, nagu tal olekski vaja jalamaid poest ära minna. 

NOOR PERE 

Baleriin tiirutas oma uhke veloga linna peal. Ühel ristmikul jõllitas teda imiku ja naisega jalutav noor isa, naeratades nii, et suunurgad hakkasid kõrvade taha kaduma. Noor ema vaatas pingsalt valgusfoorituld. "Mis teid rõõmustab?" küsis Baleriin. 

"Prikolnõi u vas velik," muheles noor isa (tunnustavad kiidusõnad läksid jalgrattale) "Nojah, oleks pidanud aimama, et ta ei saa mu suurepärast säärejooksu naise kuuldes kiita," mõtles Baleriin. Noor ema ei pööranud isegi pead.  

ABIMEES 

Ostupõrgu pingil istus muremõtetes härra Saks, kuidagi räsitud, endal valge kaptenimüts peas. "Tervist härra Saks," hõikas Baleriin juba kaugelt. 

"Tere, tütarlaps," ajas härra Saks end viisaka inimesena püsti. 

"Kuidas läheb," küsis Baleriin ja seda mitte sugugi suusoojaks. 

"Halvasti," kostis härra Saks, "näe, ainult paar taarat leidsin," sopsutas ta tühja kilekotti. "Ja mina just mõtlen, et kes viitsiks minu taara ära viia," prahvatas Baleriin. 

"Nüüd kohe või?" ilmus härra Saksa näole rõõmus varjund. 

"Kohe ikka, millal siis veel," vastas Baleriin. 

Kui härra Saks kahe suure kotiga hoovist välja astus, püüdis ta kohmetult Baleriinile õlale patsutada: "Hea tüdruk oled, vast ikka näeme varsti jälle." 

"Eks ikka," vastas Baleriin ja ei mõelnud rohkem mitte midagi.

ÖÖMAJA 

Baleriin ruttas täiel kiirusel koos Kitarristiga bussijaama poole, et gastrollile sõita, kui neid peatas valjude hõigetega kaugelt lähemalekihutav härra.  Lähemale jõudes selgus, et tegemist on järjekordse Spetsialistiga.  

"Tere, millega te tegelete muidu, rändate või midagi või tegelete millegagi?" kõlas suhteliselt sürrealismile lähenev küsimus. 

"Mhh???" vaatasid Baleriin ja Kitarrist teineteisele otsa. 

"No millega tegelete, noh. Ma võiks teile näiteks täna ööseks öömaja pakkuda." 

"Viljandis või?" küsis Baleriin. 

"Sürgaveres," vastas Spetsialist. 

"Veits sitasti on vist sellega täna. Ei mängi välja," ühmas Kitarrist ja jooks bussi peale jätkus samas tempos nagu ta oli pooleli jäänud. 

"See oli nüüd tõesti päriselt või?" lagistasid nad mõlemad täiest kõrist naerda. "Sürgaveres, tõepoolest, miks mitte ööbida Sürgaveres?" hirnusid nad.

KÜLAMEES 

Baleriin tuli, proviant käes, külapoest välja ja sättis kaupa rolleri pakiraamile. Kusagilt vasakult kukla tagant kostis mürisev hääl: "Kuulõ, anna mullõ ka üts suits."  

"Teie olete küll Võrumaalt pärit," kostis Baleriin hiiglaslikule mehemürakale suitsu ulatades.  

"Ma olen siin puhkusel," kostis härra.  

"Niimoodi Karksi poe kõrval puhkategi? Päris tore puhkus," vastas Baleriin. 

"Ei tea jah, kaua see puhkus kestab, hullude koolist kirjutati maikuus välja, nüüd mõtlen et lähen Tartusse kooli, eks näis, kas võtavad sisse ja hakkavad uurima." vastas mees, umbes viiskümmend seitse ja 190 cm pikk. 

"Selge pilt," mõtles Baleriin ja pani ka kohe diagnoosi: "järjekordne hull." 

"Ma olen Kõllamets, Põlvamaalt, aga mis nimeline ja kustkandi mehi ise olete," kõlas juba uus uudishimulik küsimus. 

Sellele küsimusele Kõllamets Põlvamaalt enam vastust ei saanud. Baleriin oli võrrile hääled sisse löönud, kiivri pähe tõmmanud ja juuste lehvides ära sõitnud. "No tõesti, kustkandi mehi..." mõtles ta aga lehvitas siiski Kõllametsale hüvastijätuks.

NAABRIVALVE

Baleriini välisuks on blokeeritud. Trepil istuvad Klaara ja Veera ja panevad kõvahäälselt maailma paika. Baleriin kaalub väljumist magamistoa aknast.

TÄHTIS NUMBER

Tallinn-Viljandi rong oli puupüsti rahvast täis ja inimesed pressisid end vaevu-vaevu vahekäikudesse. Baleriin märkas ukseavas taaskord ühesilmset Hanemeest. Tal oli vist järjekordselt väga kehv päev olnud. Igatahes tuli kohe jutuks reisijavaenulik piletisüsteem. "Mille kuradi pärast ei või nad mulle seisupiletit müüa kui ma istekohta ei saa?" torises ta nii, et kõik kuulsid. Baleriin ei osanud midagi kosta.
"Kohe kui koju jõuan, helistan Partsile, et ta korra majja lööks," teatas Hanemees.
"Kas teil on Partsi number?" imestas Baleriin.
"Muidugi on," vastas Hanemees iseenesestmõistetava siirusega hääles.
Baleriinil jäi suu lukku. "Respekt, Hanemees.Teab kõike hanedest ja partsidest," mõtles ta endamisi

TSIRKUS

Baleriin kõndis mööda südaöist Tartu linna mõtlikult kodu poole. Pea oli täis äsjasaadud kontserdielamust ja rõõm oli vallanud hinge.
Ootamatult astus tema tee peale ette meeldiva väljanägemisega Spetsialist ja ajas käed puusa nagu kommi nõudev väikemees.
"Kas mingi tsirkus on linna tulnud või?" küsis Spetsialist jultunult, viisakalt teretamata.
"Ei, Baleriinid kõnnivad siin lihtsalt niisama ja naudivad õhtut," vastas Baleriin sekunditki mõtlemata ja astus Spetsialistist mööda.
Spetsialist jäi talle pika näoga järele vaatama.
Baleriin ei vaevunud isegi tagasi vaatama. Labased klounid ei olnud tema ampluaa.

JUUKSUR