Minagi käisin sel rannal
Kus adruvallide vaod
Kõndisin kõikuval pinnal
Hinges möllamas kaos
Kõndisin seal kus lained
rannakividel kõlksusid kokku
Kõndisin seal kus tuuled
Puhusid sõjale lokku.
Millal lõpeb ükskord su sõda
su enesevaenamistung?
On aeg et lõpeks see jada
Iseenesehaletsusäng.
Ma tean, sa pead oma sõda
siin kuskil me kõikide seas
Võitled, mässad ja rabad
Vaid vaenlased on sinu peas
Sinu elu on lõpmatu võitlus
Eneseohverduslahing
Su relvadeks nõrkus ja väiksus
ning hõbedast kannatusahing
Mis sinu hingest on saanud
Kui vaenurattas end käitad
Sõnasõdadest saadud haavu
Uhkelt ilmale näitad
Lootus ei ole veel kadunud
Et kusagil sinus on rõõm
Vabadust, ilu ja adru
Sisse hinga üks korralik sõõm
Vaata, meri on vahul
Ja vahel nii sile kui peegel
Ole sinagi endaga rahul
Sa oled iseenese reegel
Minagi käisin sel rannal
Kus adruvallide vaod
Kõndisin sinuga kõikuval pinnal
Me südameis möllamas kaos
Ma ei jäänd sinna rannale kauaks
Sest rõõmu ihkas mu rind
Lahkusin vihkamislauast
Ja kindlaks läks jalge all pind.
x
No comments:
Post a Comment